Brexit, mis tähendab “Briti lahkumist”, viitab Ühendkuningriigi lahkumisele Euroopa Liidust. See sündmus ei kujundanud ümber mitte ainult Briti poliitikat, vaid mõjutas ka globaalset dünaamikat. Käesolevas artiklis uurime Brexiti päritolu, põhjuseid, protsessi ja mõju, pakkudes paremat arusaamist selle tähtsusest.
Ühendkuningriigi ja ELi suhted
Ühendkuningriik ühines 1973. aastal Euroopa Majandusühendusega (EMÜ), mida hiljem nimetati Euroopa Liiduks. Aastakümnete jooksul muutusid Ühendkuningriigi ja ELi vahelised suhted pingeliseks, mida põhjustasid erimeelsused suveräänsuse ja poliitika osas.
Euroskeptitsism ehk skeptitsism ELi integratsiooni suhtes muutus üha tugevamaks, mis tõi kaasa üleskutse uuesti läbirääkimisteks ja lõpuks 1975. aastal toimunud rahvahääletuse. 67,2 protsenti valijatest nõustus EMÜsse jäämisega.
2016. aasta rahvahääletus
Poliitilised pinged eskaleerusid aastaid hiljem, 2016. aastani. Avalikkuse kasvava rahulolematuse keskel lubas peaminister David Cameron korraldada referendumi ELi liikmelisuse kohta. Selle lubaduse eesmärk oli lahendada tema Konservatiivse Partei sisesed lahkarvamused ja rahustada ELi poliitikaga rahulolematuid valijaid. Referendumist, mis toimus 23. juunil 2016, sai pöördepunktiks Briti kaasaegses ajaloos.
Referendumi kampaaniad olid polariseerivad ja kirglikud. Lahkumiskampaania rõhutas suveräänsuse taastamist ja sisserände kontrollimist, apelleerides natsionalistlikele tunnetele.
Samal ajal rõhutati kampaanias “Jää” majanduslikku stabiilsust, kaubanduslikke eeliseid ja isolatsiooni riske.
“Lahkumiskampaania oli lõhestunud,” kirjeldas professor Paul Whitely Essexi ülikooli valitsemisosakonnast.
“Meil oli Boris Johnsoni juhitud ametlik kampaania, mis mobiliseeris selle osa valijaskonnast, kes pidas end auväärseks ja konservatiivseks,” jätkas ta.
“Siis oli meil Nigel Farage’i juhitud mitteametlikum rohujuuretasandi kampaania, mis näis mobiliseerivat neid, kes tundsid end maha jäetud olevat, andes teed populistlikule liikumisele,”
2016. aasta Ühendkuningriigi referendumil ehk Brexiti referendumil küsiti valijatelt, kas nad soovivad, et Ühendkuningriik jääks või lahkuks EList. Lõpuks võitis lahkumise pool, saades 52 protsenti häältest 48 protsendi vastu.
51,9 protsenti ehk 17,4 miljonit häält pooldas EList lahkumist, samas kui 48 protsenti (16,1 miljonit häält) soovis jääda ELi. Konkreetselt oli Uus-Inglismaal ja Walesis tugev “EList lahkumise” meeleolu, samal ajal kui Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad soovisid jääda ELi.
Ühendkuningriik hääletab lahkumise poolt
Jäta-hääletamist mõjutasid mitmed tegurid. Esiteks olid esmatähtsad majanduslikud mured. Paljud valijad uskusid, et ELi liikmelisus nõuab ülemäärast rahalist panust, väites, et need vahendid võiksid olla kasulikud kodumaistele prioriteetidele. Teiseks oli oluline küsimus suveräänsus. Kriitikud leidsid, et ELi õigusaktid õõnestavad Ühendkuningriigi seadusandlikku sõltumatust.
Lisaks suurendasid avalikkuse rahulolematust sisserändemured. ELi vaba liikumist käsitlevad eeskirjad tõid kaasa suurenenud rände, mida mõned seostasid survega avalikele teenustele.
Oma osa mängis ka valeinformatsioon, kusjuures eksitavaks osutusid kampaania lubadused – näiteks 350 miljoni naelsterlingi suuruste iganädalaste vahendite suunamine riiklikule tervishoiuteenistusele (NHS).
Ühendkuningriigi statistikaamet nimetas seda arvu “eksitavaks” ja Ühendkuningriigi finantssuhteid ELiga halvasti kajastavaks. Täpsemalt ei võetud väites arvesse Ühendkuningriigile antud tagasimakseid. Tegelik summa oli pigem 250 miljonit naelsterlingit nädalas.
Professor Whitely märkis ka, et Ühendkuningriik ei kogenud pärast 1973. aastal toimunud ELiga ühinemist märkimisväärset majanduslikku tõusu.
“Kuigi me mõistame erinevust liitumise ja lahkumise vahel, arvame, et kui ELiga liitumine ei muutnud meie majanduskasvu oluliselt, siis lahkumine ei tohiks olla nii halb, kui meile räägitakse,” väljendas ta.
Kõik need tegurid koos lõid tugeva põhjuse EList lahkumiseks.
Tagasivõtmise protsess
Pärast rahvahääletust alustas Ühendkuningriik Lissaboni lepingu artikli 50 alusel väljaastumisprotsessi. Artiklis 50, mis jõustus 2009. aastal, kirjeldatakse juriidilist protsessi, mille käigus liikmesriik võib vabatahtlikult Euroopa Liidust lahkuda.
Artiklis 50 on kolm põhisätet. Nimelt peab liikmesriik teatama ELile oma kavatsusest lahkuda ning seejärel tuleb pidada läbirääkimisi väljaastumislepingu üle, mis hõlmab lahkumise ja tulevaste suhete tingimusi. Lõpuks tuleb protsess lõpule viia kahe aasta jooksul alates teavitamisest. Seda protsessi saab pikendada, kui kõik liikmesriigid nõustuvad seda perioodi pikendama.
Sellega vormistati lahkumine ja algatati läbirääkimised Ühendkuningriigi ja ELi vahel. Läbirääkimised keskendusid kaubanduslepingutele, kodanike õigustele ja piirikorraldusele, eelkõige seoses Põhja-Iirimaaga. Protsessi käigus esines viivitusi ja poliitilisi segadusi, sealhulgas kaks peaministri vahetust.
Ühendkuningriik lahkus ametlikult EList 31. jaanuaril 2020. Sellele järgnes siiski üleminekuperiood, mis võimaldas mõlemal poolel kokkuleppeid kohandada ja lõpule viia. See periood lõppes 31. detsembril 2020, kusjuures tulevasi suhteid kujundab uus kaubanduskokkulepe.
Mõju Ühendkuningriigile
Brexiti mõju on olnud sügav ja mitmekülgne. Majanduslikult seisis Ühendkuningriik silmitsi probleemidega, sealhulgas kaubandushäiretega ja ELi riikide investeeringute vähenemisega. London School of Economics’i andmetel vähenes Ühendkuningriigi kaupade eksport ELi 2022. aastal 6,4 protsenti.
Lisaks pidid ettevõtted hakkama toime tulema ka uute tolliprotseduuridega, mis põhjustas viivitusi ja suurendas kulusid. Uued kaubandustõkked kahjustasid kõige rohkem väikeettevõtteid, põhjustades 14 protsenti nende ekspordi peatamise ELi. 14 protsenti neist pidi Brexiti tõttu lahkuma Euroopa ühtsest turust ehk siseturust. Ühendkuningriigi lahkumine tõi kaasa uued kaubandustõkked ELiga, samuti vähenesid kaubavahetuse mahud ELiga. ELi tarbijad maksavad keskmiselt 17% rohkem kui maailma toiduhinnad.
Lisaks sellele on Ühendkuningriigis olnud majanduskasv võrreldes teiste G7-riikidega kõige aeglasem. Need riigid on Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.
Poliitiliselt muutis Brexit Ühendkuningriigi sise- ja välismaastikku. Siseriiklikult tõi see esile piirkondade ja fraktsioonide vahelised lahkarvamused. Rahvusvaheliselt pidi Ühendkuningriik määratlema suhted ümber, pidades iseseisvalt läbirääkimisi kaubanduskokkulepete üle. Sotsiaalselt muutis Brexit miljonite inimeste, eelkõige Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Briti kodanike elu.
Sotsiaalvaldkonnas on Brexit viinud ELi liikmesriikidest pärit sisserände vähenemiseni. Selle tulemusel on see mõjutanud erinevaid sektoreid, nagu tervishoid, kõrgharidus ja põllumajandus.
Põhja saare protokoll
Täna arenevad Ühendkuningriigi ja ELi suhted jätkuvalt. Mõlemad pooled püüavad lahendada käimasolevaid küsimusi, näiteks Põhja-Iirimaa protokolli. Selles raamistikus käsitletakse Brexiti tulemusena tekkinud küsimusi, eelkõige seoses Iiri piiriga. Protokolli eesmärk on ka vältida Iirimaa kõva piiri tekkimist ja see järgib 1998. aasta Suure Reede kokkulepet.
Suure Reede kokkulepe, mida tuntakse ka Belfasti kokkuleppe nime all, on rahuleping, mis allkirjastati 10. aprillil 1998. aastal. Selle eesmärk oli lõpetada aastaid kestnud rahutused Põhja-Iirimaal ehk “rahutused”, mis kestsid unionistide/lojalistide ja natsionalistide/reublikaanide vahel.
Brexiti tõttu peavad Suurbritannia ja Põhja-Saaremaa ettevõtted kaupade liikumiseks silmitsi seisma suurenenud dokumentatsiooni- ja tollideklaratsiooninõuetega.
Tulevikuväljavaated
Tulevikku vaadates on Brexiti pikaajaline mõju endiselt ebakindel. Kuigi toetajad prognoosivad jõukat ja iseseisvat Ühendkuningriiki, on kriitikud hoiatanud jätkuvate majanduslike ja poliitiliste probleemide eest.
Üldiselt peegeldas Brexit sügavaid ühiskondlikke ja poliitilisi lahkarvamusi. See näitas riikliku suveräänsuse ja ülemaailmse koostöö tasakaalustamise keerukust. Kuna Ühendkuningriik tegutseb väljaspool ELi, kujundavad tema otsused tema tulevikku ja pakuvad õppetunde teistele riikidele.
Foto: Sandro Cenni on Unsplash
